INT. KELLASSEPA KODU – ÕHTU

Näeme KELLASSEPPA oma hämara laua taga, ainsad valgusvihud suunatud temale. Ta on vanem härra, aga sinised silmad põlevad kirest. Liigume lähemale ja näeme üle tema õla lauale – see on täis kuhjatud erinevaid kellasid. Väikesed, suured, kuldsed ja hõbedased.
KELLASEPP ise on ametis ühe ilusa vana uuri parandamisega. Järsku hakkab kostuma heli – nagu pall põntsuks vastu seina.
KELLASEPA pea nõksatab ärritunult üles. Ta vaatab toas ringi ja isegi pistab pea laua alla. Järsku mõistab ta, et heli tuleb uurist. Ta tõstab kella enda kõrva äärde, et seda valjemini kuulda.
Kaadrisse astub SURM – noorem mees, lustliku naeratusega nagu näitleks ta etenduses, aga samas ülbe nagu kass.
KELLASEPP võpatab.

KELLASEPP

(SUBTITLED) Kes kurat Sa oled?

SURM 

(SUBTITLED) Surm.

Põntsud aeglustuvad.

KELLASSEPP osutab küsivalt kellale. SURM kehitab õlgu ja noogutab.
KELLASSEPP hakkab suure paanikaga kella parandama. Põntsud kiirenduvad ja muutuvad suure töö tulemusena lõpuks kellaseieri tiksumiseks.

KELLASEPP naeratab. SURM plaksutab tagasihoidlikult.

KELLASEPP

(SUBTITLED) Kas ma pean ikka sinuga tulema?

SURM noogutab, veidi seda fakti häbenedes, ja kehitab siis õlgu.

SURM

(SUBTITLED) Ma olen Surm.

KELLASEPP tõuseb leppinult lauatagant püsti ja kõnnib SURMANI, kes naeratab sõbralikult. Surm juhatab ta toast välja, teeb talle esiukse lahti ja nad astuvad mõlemad öösse.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.