kunagi ammu kirjutasin surmast luuletuse


mustade värvide viis
õrn ja pehme
mäluta uni
tormab ringi
rebides riime
pöörleb ja pöörleb
olid panused tehtud
aga õnne polnud

murdub elamine
ühel põlvel
võtan vastu hüvastijätud
ja astun järgi
vihmale

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.