ma olin vanem siis, noorem nüüd


Meie unelmate ööd
Triivides vastuvoolu
Lüües üksikuid noote
oma muidu viisita laulus

ühe hingetõmbega
ihu lõtvub
elu põlenud halliks
ohates on ju tantsitud
usutud isa sõnu
tabatud tähestikku
hakatud naerma
nutetud
üksi
ja mitmekesi
tassitud lipse pidudele
jalutatud ja kooki söödud
vana plekist tünni juures istutud
peetud lugu kitarri kuuest keelest
sammutud sügises
ja talves
kevades
suves
maja soojaks kütetud
nimesid õpitud… hiljem unustatud
liiva talla all tuntud
valesid välja mõeldud
ravitud ja rohtu antud
kellegi juukseid salaja puudutatud
öösel laternavalgust imetletud
orelihäält vihmas kuuldud
mindud sirgeimat teed
räästa alt läbi joostud
sinu toa soojust tuntud
ühe pilguga kellegi südamesse jõutud

ikka enam on roninud hinge
tunded ja tegemised

pole mõtet kurta või kahetseda
on elatud
tagasipöördumist ei tule

One thought on “ma olin vanem siis, noorem nüüd

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.