Hääbumise lugu

õhkõrnade looride siivutus sajus
sa alustad teed ja lähed ja vajud
kui õrna ja pehmesse mäluta unne
end pöörates tähtsuse jätavad
kõik mõtted ja tunded.

mu külmades pihkudes meenuvad kellegi käed,
siis kusagilt minuni jõuab üks kaugeks jäänd hääl,
kui mälestus millestki kaugest ja hääst
see eemaldub, kaugeneb
sa annad ta käest.

siis mustades värvides meenub üks mõttetu viis
mis keerles mu ümber et hääbuda vaikuseks siis
kui ta algus saab uuesti teoks temas endas
ta vaikuse jaoks.

õhkõrnade looride siivutus sajus
sa alustad teed ja lähed ja vajud
kui õrna ja pehmesse mäluta unne
end pöörates tähtsuse jätavad
kõik mõtted ja tunded.

– Eriti Kurva Muusika Ansambel

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.