üks neist kurbadest ja kibedatest hetkedest, kus jääd enda nägu peeglis vaatama ja imestad.


Ma nägin merd, küpset juunis
ja ma kuulsin seda sosinat mäetipul
avastused, millel shamaanid vannuvad

ma vedasin enda näo läbi Siberi külma
ja maitsesin esimesi kalleid piisku savannidel
see olin mina ja minu jalajäljed

ja siis ma tulin tagasi
kiirteed ja vihmaveed lükkasid takka
aga need õrnad hägused hetked jäid maha

ja nüüd ma marsin
teemanthooneid ja teid
ning sõpradele näitan fotoalbumist pilte

ja mulle öeldakse:
tore

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.